Riisa on küla Tori vallas Pärnu jõe ja soode-rabade vahel. Seostub Soomaa rahvuspargi õpperadadega, 2011. aastal elas Riisal statistikaameti andmeil 26 inimest.

Eesti esimesel iseseisvusajal oli Riisal ärgas seltsielu. Tegutses raamatukoguselts Laine ja 1926. aasta 11. juulil loodi spordiselts Vaprus.

Riisa spordiseltsi Vaprus esimesse juhatusse kuulusid Otto Vaher, Johannes Tamm ja Arnold Mardiste. Vaheri meelisalad olid maadlus ja tõstmine, Tammel kergejõustik. Johannes Tamm oli hiljem Pärnu kergejõustikujuht ja Pärnu esimese kergejõustikutähe Lehte Palo (valitses kolmekümnendate lõpus Eesti naiste kettaheidet) abikaasa, ka Pärnu üks esimesi spordikaupmehi.

Riisa Vapruse suur toetaja oli Aadujaani peremees, Vabadusristi kavaler Jaan Riis, Johannes Tamme kasuisa. Riis andis seltsile spordiplatsiks maad, aitas kergejõustikualadeks tõuke-, hüppe- ja jooksukohti rajada, samuti jõe äärde suusahüppetrampliini ehitada. Talvel oli spordihuviliste kasutada Aadujaani saunaruum koroona, pingpongi ja jo-jo harrastamiseks.

Riisal peeti spordipidusid, millel neiud võimlesid, tegid püramiide ja esitasid põlevate küünaldega kavasid. Vaprus pidas laskmisvõistlusi, suusatati võidu peale, näiteks 1932 võitis Otto Eier Johannes Tamme ees. Teada on, et ühel külapeol oli kavas kuus ala ja viis neist võitis Arnold Eier.

Aktiivsed osalejad olid Jaagusaare talu poisid Elmar, Harri, Feliks ja Tõnis Riismann. 1936. aastal eestistasid nad oma nime Jaagussaareks.

Riisa spordiselts Vaprus likvideeriti nagu kõik teisedki spordiseltsid ja klubid 1940. aastal nõukogude võimu esimesel Eestisse tulekul.

Johannes Tamm mobiliseeriti Punaarmeesse ja langes Velikije Luki all. Nagu selgus Riisa külapäeval, kohtus ta Luki piiramise ajal omakülamehe ja spordikaaslase Tõnis Jaagussaarega. Tamme kasuisa ja Riisa Vapruse hea toetaja Aadujaani peremees Jaan Riis küüditati 1941 koos perega Siberisse. Arnold Eieri, eestistamise järel Aarne Elgase arreteerisid 1943 Vene parašütisti aitamise pärast sakslased. Riisa spordiseltsi pidudel ja võistlustel kergejõustiku-, jalgratta-, pingpongi- ja koroonavõistlusi võitnud mees, kes tõesti omakülameest aitas, Saksa vangist tagasi ei tulnudki.

Hannes Taliga jäi sõjas kadunuks, Georg Riismann hukkus Vene vangilaagris. Osa Riisa spordipoisse – Johannes Riismann-Rohtväli, Jan Eier, Vello Jaagussaar, sattus sõja järel Kanadasse, USAsse või Rootsi. Paljusid, keda nõukogude võim sõja järel arreteeris ja vangiaastatega karistas, enam kodukohta tagasi ei lubatud.