Taliolümpiad
Spordi tippsündmuseks on olümpiamängud. Peaaegu iga spordiala püüab saada olümpiaalaks ehk juba antiikajast alates kõrgeimal tasemel tunnustatuks, iga sportlase unistus on võistelda ja muidugi ka võita viie rõngaga lipu all. On küll ju maailmameistrivõistlused, maailma karikasarjad ja suurte palga- ning auhinnarahadega spordialad, ometi on iga nelja aasta tagant peetavatel nii suvistel kui talvistel olümpiamängudel oma aura või fluidum.
Ning mitte ainult sportlastele pole see kõige palavamalt soovitum areen, olümpiale pürivad koos oma sportlastega ja on maailma suurimal spordipeol osalemise üle väga uhked ka treenerid. Samuti olümpiat kohapealt kajastada saanud ajakirjanikud, olümpiaheitlustel kohtunikena tegutsenud, koondiste arstid, suusahooldajad, massöörid ja teised taustajõud.
Vaatame nüüd, millal ja kuivõrd on pärnumaalased läbi aegade olümpiamängudele pääsenud. Kõigepealt tuleb aga teha selgeks, keda peame Pärnumaa olümpiaatleetideks. Ilmselt parim võimalus on pidada päris omadeks neid, kes on Pärnust ja Pärnumaalt kasvanud ja siin oma sportliku alg- või keskhariduse saanud. Samuti tuleb pidada omadeks ehk Pärnumaa olümplasteks Pärnumaa spordiklubidesse oma tippspordilihvi saama tulnuid. Sellest põhimõttest alljärgnevas lähtungi, kuigi kohati on ainuvõimalus halli tsooni subjektiivselt, mitte objektiivselt tõlgendada.
Järgmine hall tsoon on territoriaalne, sest meie administratiiv- ja haldusjaotus, rajoonide ja maakondade (kuuekümnendate alguses olid lühikest aega koguni oblastid!) piirid on korduvalt muutunud. On ju näiteks Varbla kant kuulunud Läänemaale, Mõisaküla olnud nii Pärnumaa kui Viljandimaa osa jne. Siingi tuleb omade ja naabrite eristamiseks ilmselt kohati subjektiivselt läheneda, et end mitte võõraste sulgedega ehtida, aga samas ka mitte omi sangareid unustada. Ja – kas tingimata peabki inimesi kastidesse lahterdama, neile piire vahele tõmbama? Parem tuletame neid meelde ja kiidame kordasaadetu eest! Kõik on ju meie, Eestimaa omad!
Taliolümpiamängude ajalugu algab 1924. aastal Chamonix’s, kus Eesti lipp 17 riigi seas lehvis, aga kandis seda prantslane, sest Eesti esindus ning ainus ülesantu, kiiruisutaja Burmeister, jäid mängudele saabumata.
Järgmistest mängudest 1928 Sankt Moritzis, 1936 Garmisch-Partenkirchenis, 1952 Oslos, 1956 Cortina d’Ampezzos, 1964 Innsbruckis, 1968 Grenoble’is, 1980 Lake Placidis ja 1984 Sarajevos olid eestlased küll võistlejatena kohal, aga pärnakaid nende seas veel polnud. 1932 Lake Placidis, 1948 Sankt Moritzis, 1960 Squaw Valleys, 1972 Sapporos ja 1976 Innsbruckis peetud taliolümpiatele eestlased kas iseseisvusajal ei läinud või hiljem ei pääsenud NSV Liidu esindusse ja võistlema.
Esimese seose taliolümpia ja pärnumaalase vahel leiame 1988. aasta Calgary mängudelt, kus NSV Liidu koondisse kuulunud Allar Levandi võitis individuaalses kahevõistluses pronksmedali. Nimelt oli Allari isa Anti Levandi pärnakas. Sündis 1941 Halinga vallas, lõpetas 1960 Pärnu 2. keskkooli, hakkas sportima 1954 Pärnu Sõudeklubis, oli 1957 ühekanuul Eesti noorte aerutamismeister. Hiljemgi vibulaskmise riikliku treenerina oli Anti Levandi Pärnuga tihedalt seotud.
1992. aasta Albertville’i talimängudel kuulus võistlejate sekka Pärnus ujujana alustanud, edasi suusaklubis Jõulu Johannes Toimi ja Eeri Tammiku juures suusatanud ning kuigi TSIK-i Otepää filiaalis sealsete treenerite juures jätkanud ning Otepääl elanud, siiski ka edaspidi kuni karjääri lõpuni Jõulu klubi liikmeks jäänud Andrus Veerpalu.
Oma kuuest olümpiast esimesel oli Veerpalu 10 km klassikadistantsil 21., viitstardist sõidus 42., 30 km klassikatehnika distantsil 44. ja 4 x 10 km teatesõidus kümnes. Veerpalu sõitis kinnitamata andmeil Albertville’is Visu suusavabriku juures tegutsenud AS Fiiberi suuskadega.
1994 Lillehammeris võistles taas Andrus Veerpalu, kes oli 10 km klassikamaal 36., jälitussõidus 55. ja 50 km klassikamaratonis 26. Kahevõistleja Allar Levandi kõrval ja temaga samal alal võistles teinegi isa kaudu Pärnumaaga seotud sportlane Magnar Freimuth. Tema isa, laskesuusataja Ants Freimuth võistles Pärnu EPT eest ja elab juba aastaid Pärnumaal. Lillehammeris olid paljudel Eesti arvukast suusa- ja laskesuusaesindusest, sealhulgas Kristina Šmigunil, kaasas Pärnu Visus valmistatud Peltoneni suusad.
Veerpalu kõrval oli Pärnumaa Lillehammeri olümpiaperes esindatud Eesti suusatajate hooldetiimis töötanud Eeri Tammikuga. Ajakirjanikuna oli akrediteeritud Pärnu Postimehe reporter Enn Hallik.
1998. aasta olümpial Naganos võistles pärnakatest taas suusataja Andrus Veerpalu, kes oli 10 kilomeetri klassikatehnikas sõidetud distantsil kaheksas, 30 kilomeetri klassikadistantsil 19. ja 4 x 10 km teatesõidus kümnes.
Teise pärnulasena kuulus Naganos olümpiaperre ajakirjanik Enn Hallik.
2002 Salt Lake Citys võistles taas Andrus Veerpalu, kes teenis 15 kilomeetri klassikadistantsil oma esimese olümpiakulla ning sai lisaks 50 km klassikamaratonis hõbemedali. Eesti 4 x 10 km teatesõidumeeskonnas oli ta üheksas.
Salt Lake City olümpial töötas ka Pärnu Postimehe ajakirjanik Enn Hallik.
2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos teenis Andrus Veerpalu 15 kilomeetri klassikamaal taas olümpiakulla, 4 x 10 km teatemeeskonna koosseisus oli ta kaheksas. Teise hiljem Pärnuga seotud sportlasena osales Torino olümpial Kaspar Kokk, kes oli 30 km suusavahetusega sõidus 19., 15 km klassikatehnikadistantsil 35. ja teatemeeskonna koosseisus kaheksas. Alates 2013 oli Kaspar Kokk Pärnu Sadamas tegutseva AS Transcomi juhatuse liige.
Torino mängudel töötas ka Enn Hallik Pärnu Postimehest.
2010. aasta talimängudel Vancouveris oli otseseid pärnakaid võistlejate seas kaks. Andrus Veerpalu oli oma kuuendal olümpial 50 kilomeetri ühisstardiga klassikamaratonil kuues. 12-aastasena Johannes Toimi juures suusatreeninguid alustanud Häädemeeste valla mees Kein Einaste võistles Vancouveris klassikatehnika sprindis ja sai 59. koha.
Taas võistles Kaspar Kokk, kes oli 30 km suusavahetusega sõidus 42. ja teatesõidus 14.
Vancouveri olümpialt edastas pressiuudiseid Enn Hallik.
Sotši 2014. aasta taliolümpiamängudel pärnakatest võistlejaid ei olnud. Küll aga kuulus laskesuusatajate suusahooldetiimi Pärnu mees Marek Sander. Pärnuga seostest võiks ära märkida, et suusatajad Algo Kärp ja Raido Ränkel nagu ka varem Jaak Mae õppisid Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis.
Sotši olümpial töötas Pärnu Postimehe ajakirjanik Enn Hallik.
2018. aasta Peungchangi taliolümpial kuulusid Eesti koondisse Andrus Veerpalu lapsed, mõlemad spordiklubi Spartat esindavad Andreas ja Anette Veerpalu. Andreas Veerpalu oli 50 km klassikadistantsil 38., suusavahetusega sõidus 47. ja 4 x 10 km teatesõidus 12. Anette Veerpalu haigestus ja Lõuna-Koreas starti ei läinud.
Küll aga määris USA suusakoondise määrdetiimis töötanud pärnakas Marek Sander Peungchangis suusad naiste paarissprindis USA suusatamise esimese olümpiakulla võitnud Kikkan Randallile ja Jessica Digginsile.
Fotod: Vikipeedia, erakogud
Pärnumaa spordiajaloo ülevaate on koostanud Enn Hallik. Oodatud on lugejate poolsed tähelepanekud, täiendused ja ajaloolised fotod ennhallik[at]gmail.com
Veebilehel oleva materjali on koostanud Enn Hallik. Oodatud on lugejate poolsed tähelepanekud, täiendused ja ajaloolised fotod ennhallik[at]gmail.com