Ning mitte ainult sportlastele pole see kõige palavamalt soovitum areen, olümpiale pürivad koos oma sportlastega ja on maailma suurimal spordipeol osalemise üle väga uhked ka treenerid. Samuti olümpiat kohapealt kajastada saanud ajakirjanikud, olümpiaheitlustel kohtunikena tegutsenud, koondiste arstid, suusahooldajad, massöörid ja teised taustajõud.

Vaatame nüüd, millal ja kuivõrd on pärnumaalased läbi aegade olümpiamängudele pääsenud. Kõigepealt tuleb aga teha selgeks, keda peame Pärnumaa olümpiaatleetideks. Ilmselt parim võimalus on pidada päris omadeks neid, kes on Pärnust ja Pärnumaalt kasvanud ja siin oma sportliku alg- või keskhariduse saanud. Samuti tuleb pidada omadeks ehk Pärnumaa olümplasteks Pärnumaa spordiklubidesse oma tippspordilihvi saama tulnuid. Sellest põhimõttest alljärgnevas lähtungi, kuigi kohati on ainuvõimalus halli tsooni subjektiivselt, mitte objektiivselt tõlgendada.

Järgmine hall tsoon on territoriaalne, sest meie administratiiv- ja haldusjaotus, rajoonide ja maakondade (kuuekümnendate alguses olid lühikest aega koguni oblastid!) piirid on korduvalt muutunud. On ju näiteks Varbla kant kuulunud Läänemaale, Mõisaküla olnud nii Pärnumaa kui Viljandimaa osa jne. Siingi tuleb omade ja naabrite eristamiseks ilmselt kohati subjektiivselt läheneda, et end mitte võõraste sulgedega ehtida, aga samas ka mitte omi sangareid unustada. Ja – kas tingimata peabki inimesi kastidesse lahterdama, neile piire vahele tõmbama? Parem tuletame neid meelde ja kiidame kordasaadetu eest! Kõik on ju meie, Eestimaa omad!