Rajooni spordikooli esimene direktor oli aastail 1966–68 Aarne Link, edasi juhtisid kooli 1969–78 Ain Koovit, 1978–94 Aino Värbu ja 1994–2001 Rita Petersell.

Spordikooli õppealajuhatajad olid Anne Nõel (1981–82), Roger Liiv (1983), Anne Urbanik (1985–89) ja Rita Petersell (1990–94).

Pärnu rajooni spordikoolis töötanud KSÜ Nooruse instruktorid ja koolispordijuhid on ajast aega olnud Elo Raivet (1962–64), Karl Kuuse (1964–65), Arne Puistamaa (1965–66), Ilmi Jürgens (1966–67), Elmar Truu (1967–68), Maret Link (1968–70), Helle Artel (1970–72), Aino Värbu (1972–78), Eda Tohv (1973–74), Ene Hunt (1977–78), Rutt Järvesaar (1978–82), Kaie Reial (1983–96), Ene-Reet Kotkas (1985–87), Pille Raidma (koolispordi juht 1996–2003) ja Ene Saagpakk (koolispordi juht alates 2004).

Pärnu Rajooni LNSK esimesed töötajad vormistati 1966. aasta 14. septembril. Nendeks olid maletreener Hillar Hanssoo, korvpallitreenerid Olev Sepp ja Aarne Link ning kergejõustikutreenerid Elmar Jürs, Otto Juhansoo, Eda Arm, Arne Vabrit ja Aarne Link. Sama aasta 27. septembril kinnitati Aarne Link ühtlasi rajooni spordikooli esimeseks direktoriks.

Treenerite nimistu täienes uute juhendajatega alljärgnevalt.

1967 Elmar Truu, Jaak Kurvits, Urmas Kaldmäe, Endel Kivioja, Karl Tallo.

1968 Mati Kalde, Maimu Jaanimets, Maimu Polli, Peeter Orav, Maret Sartakov, Eevald Tammiste.

1969 Ain Koovit, Maret Link, Jaanus Seema, Ants Tamme, Aime Koovit.

1970 Malle Fels, Tiina Tõnspoeg, Helle Mölder, Peep Laidvee, Jüri Kõrvits.

1971 Marta Kartau, Peeter Palu, Hille Sivi.

1972 Aino Teor-Värbu, Valeri Belov, Arne Juurikas, Virve Kasemets, Enno Juhansoo, Oskar Pettai, Tiiu Metsla, Priit Tallo, Endel Mäekalle, Liina Kirss.

1973 Albert Koov, Pille Lumiste, Toomas Voll, Tiiu Pettai, Helve Ratas.

1974 Õie Lohk, Mati Pukk.

1975 Vladimir Jõgis, Jüri Kotka, Eva Laidvee, Harri Lelle, Malle Loos, Margit Martsoo, Tiiu Metsla, Tiit Mõtus, Merle Rooks, Rita Sartakov, Olev Sepp, Ervin Vilepill, Toomas Turb.

1977 Anne Haki, Ene Hunt, Jüri Kosenkranius, Kalju Lootsmann, Mare Martsoo, Silvia Nurm, Arnold Schmidt, Malle Talts, Liivi Visas.

1980 Urmas Must, Kalle Kaskla, Aivar Ausma, Rutt Järvesaar, Maie Kotka, Tamar Koovit, Ülo Liblik, Marika Sarapuu.

1982 Vahur Metsatalu, Avo Juss, Eeri Tammik, Johannes Bogdanov-Toim, Kaie Nali-Reial.

1984 Roger Liiv, Kaja Lehemets, Anu Kersalu, Maire Kartau, Riina Ilja, Rutt Mets, Ülle Trofimov.

1986 Olga Käät, Helle Artel, Arvo Enno, Ruth Juss.

1987 Ene-Reet Kotkas, Astrid Köösel, Kaido Laasi, Kuro Link, Virve Lääne, Raivo Raaliste, Toomas Rõhu, Maie Saar, Irina Sarapuu, Eve Sartakov, Peeter Sartakov, Helena Sinijärv, Anne Urbanik.

1988 Annika Ebrok, Uno Hindrikson, Taavi Koovit, Reet Kõvatoomas, Malle Lehtmaa, Andres Lemmik, Toomas Maarand, Madis Mardu, Lembi Nõmm, Priit Orav, Lembit Rebane, Aveli Sukles, Toivo Tallo, Harry Timberg.

1989 Enri Pahapill, Rauno Lääne, Priit Anton, Silvi Koovit, Marika Sildmäe.

1990 Ester Kuivas, Anne Ojala, Valdur Ojala, Pille Raidma, Hardi Raiend, Eha Smolina, Valve Sommer, Riine Tilk, Tarmo Tähiste.

1991 Marvi Arnek, Saima Kangur, Linda Jürs, Inga Merisaar, Riine Tilk-Mölder, Karl Pajumäe, Ago Pajuvälja, Olev Peters, Rita Petersell, Janek Punkov, Raivo Raaliste, Alar Saar, Ellar Vaht, Veiko Vaht.

1993 Sven Koovit, Gristen Heinmets, Avo Juss, Svetlana Laidma, Tõnu Kask.

1996 Urve Indermitte, Leo Kreinin, Taavi Laagus, Albert Oja.

1998 Andres Saks.

2001 Enno Grünthal.

Aarne Link. Sündinud 2.8.1940 Abja vallas Vana-Karistes, lõpetas 1958 Abja keskkooli, peale TPedI lõpetamist suunati tööle Kilingi-Nõmme keskkooli.

1966 sai Link rajooni spordikooli direktoriks, 1969 pani lahkhelide pärast vabariigi noortespordi ülemustega direktoriameti maha ja hakkas treeneriks.

Lingi aja paraadalad Kilingi-Nõmmes olid iluvõimlemine, kergejõustik, male ja eriti tüdrukute korvpall.

Korvpallitüdrukute esimene edu oli 1955 sündinute viies koht koolinoorte spartakiaadil, veel suurem edu hakkas tulema Maret Lingi 1958 sündinud õpilastega. Ühel aastal saadi neljas vanuses kaks kulda ja kaks hõbedat. Kilingi-Nõmme oli Eesti tüdrukute korvpalli valitseja, näiteks 1958 sündinute naiskonna ülekaal oli nii ülisuur, et vastaste mänguisu hoidmiseks keelati Lingi naiskonnal isegi pressingut teha.

Edu jätkus veel aastaid. 1964 sündinud Aarne Lingi õpilased olid Eesti C-kl meistrid, Rita Sartakov NSV Liidu naiskonna kaptenina Euroopa juunioride pronks. Kilingi-Nõmme oli korduvalt Eesti noortemeister, käis NSVL-i meistrivõistlustel Kilingi-Nõmme nime all Eestit esindamas. Kui neiud jõudsid täiskasvanuaastatesse ja elasid-õppisid juba Tallinnas või Tartus, koosnes Eesti koondnaiskond ikka poolenisti Kilingi-Nõmmes kooli saanud pallureist. Nende treeningpaigaks oli olnud 12 x 22 m aula.

Aarne Link oli ka kergejõustikutreener. Tema õpilastest parandasid Kalev Allikivi ja Jüri Vaska Eesti noorterekordeid.

Link meenutab: „Kui mind 1966 direktoriks kinnitati, siis anti kaasa 800 rubla kooli rajamiseks. Esimesteks treeneriteks olid kohakaaslusega kehalise kasvatuse õpetajad. Alustasime järk-järgult male, kergejõustiku, vehklemise, rattaspordi, iluvõimlemise ja korvpalliga. Elmar Jürs oli meie silmapaistev eestvedaja. Hiljem koolil rahaprobleeme enam polnud.“

Aino Värbu-Teor. Sündinud 1.4.1951 Häädemeestel. Pärast keskkooli oli Jõu Pärnu rajooninõukogu instruktor. Siis spordikoolis esmalt 1972–78 Nooruse instruktori ja 1978–94 direktorina, kuni 1994 Pärnu spordiametit juhtima valiti.

2009 ilmus Aino Värbu koostatud raamat „Pärnumaa spordikool 1966–2001“.

Aino Värbu: „Töötasin rajooni spordikoolis 1972–94 ja need 22 olid mu elu sisukaimad ning värvikaimad tööaastad. Alguses juhtisin spordikooli koolisporditööd, toeks Elmar Jürs, Olev Saarniit, Jaan Roosileht, Peeter Orav jt. 1978. aastal tegi direktor Ain Koovit mulle ettepaneku amet üle võtta. Eri spordialade treeningud, Pärnumaa meistrivõistlused, Eesti karika- ja meistrivõistlused, Nooruse suve- ja talispartakiaadid, spordikooli suve- ja talilaagrid, nääri-jõulupeod, spordikooli lõpetajate ja parimate autasustamised, sõpruskohtumised teiste spordikoolide töötajatega, Pärnu rajooni andekate saatmine TSIK-i – on, mida mäletada!“

Maret Link. Sündinud 1950 Kilingi-Nõmmes. Korvpalli mängis 1967. aastast, oli Pärnu Rajooni LNSK esimene lend, treenerid olid Aarne Link ja Jaak Kurvits. 1968. aastast rajooni spordikoolis instruktor, edasi korvpallitreener, alates 1984. aastast korvpallitreener Pärnu linna spordikoolis. 1989. aastast ENSV teeneline treener. Õpilasi: Rita Sartakov-Zarian, Sirje Kartau-Kikas, Anne Hinnobert-Ollo, Riina Gross-Alvre.

Maret Link: „Palju medaleid ja karikavõite tuli neil Kilingi-Nõmme aastatel. 1958–59 sündinud tegid Eestis noorte C-, B- ja A-klassides puhta töö. Eesti noortekoondises olid Maire Hanson, Ülle Ruusmaa, Tiiu Pärna, Evi Aru, Sirje Kartau ja Hele Kikson.

1959–60 sündinud olid samuti Eesti C- ja B-klassis võidukad. Noortekoondises mängisid Sirje Kartau, Anne Pärk, Tiiu Pärna, Anne Hinnobert ja Reti Reinaste.

1960–61 tüdrukud võitsid B-klassi meistri- ja karikavõistlused. Eesti koondisse said Anne Hinnobert, Reti Reinaste, Ele Sooväli ja Riina Gross. 1961–62 sündinud said kullad Eesti B-klassi meistri- ja karikavõistlustel ning suvespartakiaadil. Noortekoondises olid Riina Gross, Ele Sooväli, Ülle Vaino, Aurika Soon, Pille Kreevs ja Anneli Koovit.

1962–63 sündinud tüdrukud käisid 1978. aasta üleliidulisel koolinoorte spartakiaadil Taškendis. Noortekoondises mängisid Mare Nõmmik, Margit Plado ja Pille Saage.“

Eeri Tammik. Sündinud 1957 Sindis. Sai 1979 Enn Tasalaini asemel suusatreeneriks alguses Pärnu Kalevis, seejärel 1981–95 rajooni spordikoolis kuni Eesti Suusaliidu murdmaasuusatamise juhiks asumiseni.

Eeri Tammik: „Ilmastik on meil kehv ja lund napilt, kunstlumi oli tollal unistus. Varustus oli siiski korralik, parematel aegadel saime Visust aastas 30 paari suuski. Igal asisemal suusanoorel olid klassika- ja vabastiilisuusad, trenniks vanu paare ka. Aeg oli siiski selline, et viie paari Adidase saabaste ostuõiguse saamiseks tuli lisaks kümme paari seanahast suusasaapaid osta. Rullsuusad ostsime Venemaalt Habarovskist. Lumesaani Buran sai spordikool 1983. aastal, sellega tegime rajad Jõulumäel ja Võiste ning Jõulumäe vahele.

Lapsi oli suusatrennis igalt poolt maakonnast. Peale minu olid treenerid veel Johannes Toim, Alar Saar ja Rauno Lääne. Kaheksakümnendatel oli meil tihe koostöö Pärnu EPT-ga. Treeninglaagreid palju, ka Otepääl, Lätis ja Kauksis. Esimese lume laagrites käisime Kirovskis, Kandalakshas ja Uhtas.

Meie esimese treeninggrupi parim oli Veljo Jõgiste, kes pääses Eesti koondisse ja NSVL-i noorte eksperimentaalkoondisse. Edasi tulid Julianne Männi, Kadri Tõust, Janek Punkov, Olev Peters, Meelis Tammer, Andre Nõmm, Viljo Lühiste, Risto Sermat, Heli Lilleväli, Ija Nuottonen, Kaido Eriste, Ando Stimmer, Veikko Savvest. Kurttummade Euroopa meistrivõistlustel sai üheksanda koha Andrus Siig.

1979. aastal kutsusime ellu Eesti noorte sügisvõistluse Visu Sügis, 1981–89 vedas seda võistlust eest rajooni spordikool.“

Johannes Toim. Sündinud 1955 Elvas. NSVL-i noorte ja juunioride suusameistrivõistluste hõbe. Võistles ka kanuuaerutamises. Lõpetas 1982 TRÜ suusatreenerina. Ülikoolis oli tema treener Mati Alaver. Toim sai Pärnusse tulles esmalt suusatreeneriks Pärnu KEK-is, kus tema esimesse rühma kuulus ka Andrus Veerpalu. 1990–2000 oli rajooni spordikooli treener. Toimi edukamad õpilased on olnud veel Alari Pahk, Alar Seimoja, Anu Veerpalu, Adeele Arnek jt.

Margit Schmidt-Martsoo. Sündinud Kilingi-Nõmmes 1954. aastal. Võimlema hakkas Aime Kooviti juhendusel, meistersportlaseks sai Tallinnas õppides. Pärnu rajooni spordikoolis töötab aastast 1976. Tema õpilastest on Tiina Sivi 1978. aastast iluvõimlemises meistersportlane, kümmekond meistrikandidaadid. Koos Eha Smolinaga on vedanud võimlemisklubi Githa.

Margit Schmidt: „Iluvõimlemise osakond loodi Kilingi-Nõmme 1969. aastal, treenerid olid Aime ja Ain Koovit. Treeningud olid alguses Kilingi-Nõmme keskkooli, edaspidi vana kultuurimaja saalis.

Ain Koovit oli Kilingi-Nõmme noortespordi hea isa. Võimlemist toetas ta väga, oli rajooni spordikooli direktorina mu esimene tööandja. Ehitas vanast kultuurimajast võimlejatele treeningsaali.

Tiina Käen-Sivi oli ainus, kes Kilingi-Nõmme keskkooli ja rajooni spordikooli õpilasena meistrinormi täitis. Mare Koort ja mina saime meistriteks Tallinnas, Tallinna läks 1980ndate teisel poolel ka mu õpilane Terje Kulu. 1989 muutus meie iluvõimlemise osakond rühmvõimlemiseks. Tagasi Kilingi-Nõmme tuli Eha Smolina. 24. jaanuaril 1992 alustas võimlemisklubi Githa, kelle viis rühma on teeninud Eesti ja Kalevi meistrikuldasid.“

Karl Pajumäe. Oma paremateks õpilasteks peab Vändra teenekas maadlustreener Harri Timbergi, Raivo Lumistet, Raimo Soekõrva, Meelis Mäekallet, Tanel Peeterit, Raiko Hiisi, Kait ja Mait Tiitust, Virgo Kunderit, Argo Kaasi, Karol Perti ja Alo Toomi.

Pajumäe: „Kõvimatest kõvimateks pean Timbergi, Toomi ja Hiisi!“

Avo Juss. Oli rajooni spordikoolis kergejõustikutreener 1982-92. Meenutab õpetajat ja treenerit Elmar Jürsi kui suurt eeskuju, samuti Vändra koolis tegutsenud treener Urmas Musta gruppi. Jussi õpilastest olid silmapaistvamad Maile Mangusson, Margit Randver, Anti Moppel, Vallo Vaher jt.

Pärnu-Jaagupi korvpall tõusis Eesti noorte tippu

Eva Laidvee. Õpetas koos abikaasa Peep Laidveega Pärnu-Jaagupis korvpalli aastatel 1968–85.

Laidvee: „Mina olin tennisist ja kiiruisutaja, Peep suusataja. Kui Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetasime, kutsus meid tööle Pärnu-Jaagupi keskkooli direktor Endel Kärner. Alustasime entusiastlikult korvpalliga, varsti olime lastega võistlustel, vahepeal laenates mängijaid ka Kilingi-Nõmmest. Tõusime kiiresti Eesti noorte tippu, olime oma naiskonnaga Kaliningradis üleliidulisel minifestivalil neljandad, Volgogradis teised, käisime ka Suhhumis. Edu tuli nii-öelda lilliputtidega, kes treenisid 7,5 x 15 m võimlas, aga kuna olime edukad, tuli meie kooli ka Uulu korvpallitüdrukuid. Kui tüdrukud lõpetasid üheksanda klassi, võeti nad jõuga TSIK-i ja nad tulid seitsmendat korda Eesti noortemeistriks teiste juhendajate käe all. Neist Irja Laidvee oli hiljem seitsmekordne Eesti naiste meister. Pärnu-Jaagupis oli töö tehtud, kolisime meiegi abikaasaga Tallinna.“

Eva Laidvee treenis 1968–69 sündinud tüdrukuid, Peep Laidveel olid 1970. aastal sündinud tüdrukud, kes ka Eesti noortemeistrid. Peep Laidvee korvpallipoistest läksid 1965. aastal sündinud Kalev Pihelgas ja Margo Uring TSIK-i, Kalev Pihelgas tuli hiljem Euroopa noortemeistriks. Pärnu-Jaagupi korvpallitrennist tulid veel Ivari Roosileht, Mario Soomets ja Priit Õispuu.

Mati Kalde. Oli rajooni spordikooli esimene rattatreener, lühikest aega pidas sama ametit ka Maimu Jaanimets Häädemeestel. Oma parimateks õpilasteks peab Kalde Aino Värbut, Katrin Pahki ning meistersportlaseks saanud Toivo Guljajevit ja Margus Merisalu. Kalde õpilane Häädemeestelt oli Aare Kreilis, Pärnu-Jaagupist Rait Maruste.

Kaiu Kustasson, Pärnumaa Spordiliidu tegevjuht 1991–2018.

Kustasson: „Lõpetasin Pärnu-Jaagupi keskkooli, kus töötas Johannes Noormägi, tema järel Manfred Tõnisson ja siis Juhan Toimet. Mäletamist mööda täitsin ankeedi astumaks rajooni spordikooli kergejõustikuosakonda, seega olen ilmselt olnud spordikooli õpilane.

Rohkem tutvusin spordikooliga, kui olin Pärnu EPT metoodik. Ka Jõu rajooninõukogul oli oma treeneritega spordikool! Kui avasime 1980. aastal EPT spordihoone ja rakendasime tööle maadluse, tõstmis- ja suusatamistreenerid, vormistasime nad kõik Jõu spordikooli tööle. Kahe spordikooli koostöö kestis, kuni Jõu kool 1991 likvideeriti. Tublit tööd tegid Albert Oja ja Rein Annuste tõstmises, Karl Pajumäe ja Kuno Erkmann maadluses, Rein Rabbi ja Jaan Keinast motospordis, Leo Kreinin maadluses, Peeter Mitt ja Julianne Männi suusatamises.

Mu tihedam koostöö rajooni spordikooliga algas 1991. aastal seoses minu valimisega Pärnumaa Spordiliidu tegevjuhiks. Spordikooli direktor oli siis energiline ja toimekas Aino Värbu.

Rajooni spordikool oli organisatsioon, mida säilitada püüdsin, aga lõpuks alla andsin.

Kui 2001. aastal otsustati, et riiklikud spordikoolid sellistena enam eksisteerida ei saa ja uue seadusega loodi era- ja munitsipaalspordikoolid, oli see krahh. Seni tegutses maavalitsuse haridusosakonna all ülemaakonnaline spordikool, treenerid olid riigi palgal. Nüüd pidanuks kool minema erakätesse või mõne omavalitsuse alla. Omavalitsused ei näinud vajadust oma kooli järele, puudusid ka raha ja vähe oli jäänud tulihingelisi treenereid.

Me siiski püüdsime. Eesti spordikomitee esimees Mati Mark tuli vastu meie ettepanekule ja kool nimetati Pärnumaa Spordiliidu spordikooliks. Alles jäi väike riigi toetus, ülejäänu tuli omavalitsuste eelarvetest. Aga siis kuulutati riigis välja suund, et spordikoole pole vaja, kogu sporditöö läheb klubidesse. Lammutatigi vägisi meie spordikool.

Leian, et see suund on vale. Kui kunsti-, muusika- ja muud huvialakoolid saavad olla riigi ülalpidamisel, siis miks mitte spordikoolid? Olime ju edukad, meilt võrsusid olümpiavõitja ja maailmameister suusataja Andrus Veerpalu, olümpiatel võistelnud ratturid Tanel Kangert ja Rein Taaramäe, kergejõustiku EM-kuld Mikk Pahapill, Eesti sprindijooksu rekordiomanik Katrin Käärt, riigi kergejõustikumeister Ebe Reier ja teised.“

Allikas: „Pärnumaa spordikool 1966–2001“. Koostaja Aino Värbu. Pärnu, 2009.

Fotod: Aksel Randmeri fotokogu, Ants Liigus/Pärnu Postimees

Pärnumaa spordiajaloo ülevaate on koostanud Enn Hallik. Oodatud on lugejate poolsed tähelepanekud, täiendused ja ajaloolised fotod ennhallik[at]gmail.com